Galego

  Substantivo masculino

whistle (sg: whistle; pl: whistles)

  1. (Música) Instrumento musical de vento irlandés e dos máis significativos na música celta.

Termos relacionados

Véxase tamén


Inglés

  •   Pronuncia: /ˈhwɪsəl/ (AFI)
  •   Pronuncia: /ˈwɪsəl/ (AFI)

  Substantivo

whistle (sg: whistle; pl: whistles)

  1. Asubío, chifre, pito.
  2. Sirena.
  3. Asubío.
presente presente
(3ª persoa)
pretérito participio xerundio
whistle whistles whistled whistled whistling

  Verbo transitivo

whistle

  1. Asubiar [unha melodía].

  Verbo intransitivo

whistle

  1. Asubiar, chifrar. pitar.
  2. Asubiar, pitar, zoar, zumbar.